Covilhã

Sau beibed!

Vahepeal juhtus selline õnnetu asi, et mu arvuti emaplaat otsustas ära surra. Aga kuna mul on väga tore naabripoiss siis nüüd a la poolteist nädalat hiljem on mul juba peaaegu et tutikas arvuti juhuuu. 

Tänase seisuga olen siin olnud juba lausa 22 päeva ja toimunud on väga palju ägedat. Aga et kogu see aeg nüüd ühte postitusse mitte pressida otsustasin, et räägin hoopis natukene sellest nummist linnakesest kus pesitsen. :)

Covilhã on siis väike linn Portugali keskkosas mägedes ja kõigest ligi 60km Hispaania piirist. Covilhã linna keskmine kõrgus merepinnast on ligi 700m ja mägedes siis 2000m kanti, siis võrdlused Eestiga tulevad vist teil kõigil endalgi juba silme ette :D *Esimesel nädalal oli väga harjumatu, et õhk on hõredam ja kuivem - huuled koguaeg kuivasid ja mägedest üles matkates kops kohe koos :D

Kuulduste järgi elanikke umbes 55tuhande kanti - millest enamus moodustavad vanad inimesed ja üle 10 000 on neist tudengid. See tähendab seda, et päeval linn täitsa nagu linn ikka - vahemikus selline kell 20-24 on linn täiesti tühi ja välja surnud, sest kõik vanainimesed magavad ja siis peale 00 hakkab elu käima kui kõik tudengid ja noored end välja pidutsema veavad :D Seetõttu on ka väikelinna kohta vääägaväga palju baare ja pubisi. 

Linnapilt ise on väga äge, väga selline Portugalile omane arhitektuur, nunnud majad, palmipuud, vilju täis apelisini ja sidruni puud(!!!!), pisikesed autod, nurgakohvikud ja pinkidel vanaonud endale sigaretti keeramas, koer pingikõrval lamades päikest nautimas.

Samas ka palju mahajäätud majasi ja tehaseid, sest varasemalt oli tegemist väga võimsa industriaallinnaga eriti just tekstiilitööstusena. - Aga kuna juba mainisin, siis linn on üpriski vananev siis väga palju kinnisvara seisab tühja ja kasutuna.. - Aga millegi pärast see kuidagi sobib kõik selle linna juurde, need pole nagu koledad lagunenud majad vaid nagu pigem väärikalt. Ma ei oska kirjeldada, peab ise nägema. (hint-hint teile kõigile :P)

JA SEE LINN ÖÖSEL!!! - kuna osa linnast on väga kõrgel ja teine osa pärispäris palju allpool, siis öised tuled, päikese loojangud/tõusud on niii nii imelised. Üks lemmikuid on hommikused kooli minekud, kui pilved on madalamal kui ülemine osa linnast - ehk siis näed ainult mägesi ja kõike mis on üleval pool ja alla poole vaadates tunned end nagu lennukis ja siis keskmine osa linnast täiesti udu sest kõnnid reaalselt pilvedest läbi. :D

Mis jällegi nagu kõikjal Portugalis, siis kõik teed väikestest kivikestest laotud - ja KÕIK teed ÜLES ALLA ÜLES ALLA ÜLES ALLA - korralik mägironimine käib iga päev, et ühest punktist teise jõuda. Alguses oli see ronimine ikka väga vaevarikas, aga nüüd juba tuleb lihtsamalt välja ja erilise vaevata. :P - Vähemalt on igapäevane trenn garanteeritud :D 

Linnapildi juures minu lemmik on kindlasti siinne tänavakunst - ma kahjuks ei mäleta millal see tänavakunsti festival toimus, aga Portugalis on siis selline seadus, et tänavakunst on kunst ja kunsti on keelatud eemaldalda/üle värvida jms. Siis Covilhãs toimus paar aastat tagasi? (olen laisk ja ei viitsi välja uurida hetkel hehehe) see festival, mille käigus tehti linnapeale 8suurt projekti, millest kõigest ühte pole veel ringi explorides üles leidnud. Lisaks on väga palju pisemaid template-stiilis craffiteid, aga kõik on selline maitsekas ja kunstiline, mitte selline jama kritseldamine nagu enamasti meil seal maja külgedel.

Kokkuvõtteks!!! Olen väga-väga rahul sellega, et Covilhã kasuks otsustasin - sest minu ootusteks oli et tulla kuskile, mis oleks väga erinev Tallinnale ja seda ma ka sain. Inimesed, linn, elutempo, arhitektuur kõikõikõik on väga teine ja minu meelest on see väga mõnus vaheldus. Üllatuseks tundsin end siin kohe üpris omana - kordagi pole sellist turisti tunnet olnud, et ma olen reisil vms. 

Et postitus väga pikaks väga ei veniks arvan, et praeguseks piisab - nüüd siis järgnevad pildid, mis loodan, et ahvatlevad teid külla tulema mulle, sest nüüd on mul Samiga oma korterike ja oleme valmis kõiki hostima* !!!

I love doors 

Minu lemmik kirik - sooooo pretty

Liftid, mis viivad sind mäest üles/alla, et ronima ei peaks
Nagu maailma kõige aeglasem rollercoaster :D 

Üks nunnu pargike :))

Nunnu turistikas :))

Õuduste trepp (selle lift ei tööta!)

Chanel :D 

Raksus

Minu esimene otse-puu-otsast apelsin! 

Musud-paid :)))))

Parim algus üldse

Saukisauu

Ma ei mäletagi enam väga millest kõigest olen tahtnud kirjutada, aga räägin siis minu "imelisest" algusest. (sorri, päris pikaks venis)

Vist mainisin eelmises kaa, et rongis sõites lõi mulle külge lihasvalu? Igatahes esimene öö möödus nii, et ärkasin kella 3 paiku üles ja ei suuda kuidagi olla - vot niiiiii valus olla. Hoidsin oma küljest kinni ja roomasin receptioni, et öövalvurilt küsida kas tal juhtumisi valuvaigistit pole, või kahte. Andis kohe kolm, sest nägi mu näost, et olen ikka väga valudes ja luges sõnad peale, et 3. võtan ikka alles hommikul, et ei laksi kõike korraga sisse. OK, sai nii tehtud, ja varsti jäingi magama. 

Hommikul tsipa oli selline ära tõmmatud lihase tunne, aga siiski tundsin end üpris inimesena. Sain hommikul kokku ühe teise mentori Gabrieliga, kes enda hoolealused kooli pidi viima. Läksin siis kaasa. Tema erasmused olid siis kari türklasi - 3 tüdrukut ja 2 poissi - minu essad sõbrad siin jee.

Käisime koolis check-in'imas et oleme edukalt kohale jõudnud ja ametlikult allkirjad alla pannud. Peale seda trippisime poes kust sain valuvaigisti plaastrid! Õhtul veel läksime pitsat sööma ja leppisime kokku, et laupäeva hommikul läheme koos Gabrieliga kõik Covilhat explorima!

Hommikul ärgates tundsin end aga päris halvasti, valu oli kõva ja külmavärinad - ütlesin siis teistele, et ma ei tunne end hästi, et kuskile minna. Päeva jooksul tundsin kuidas palavik tõusis. Küsisin enda mentorilt Saralt kraadiklaasi, see kohe paanikas, et vaja haiglasse minna - ma jälle ajasin vastu, et mis seal ikka natuke  tõbine, et söön valuvaigistit ja magan palaviku välja, et küll üle läheb. Kahjuks läks ainult koguaeg rõvedamaks ja rõvedamaks :(.

Õhtul millalgi magasin ja siis oli koputus uksel - türklased ja turvakutt. 

Tulid küsima kuidas mul on, tõid veel paracetamoli, käskisid ikka magada ja teed juua ja õiendasid, et ma ikka sööks midagi ja miks mul jalanõusi jalas pole. Natukese aja pärast ilmusid tüdrukud uuesti ukse taha ja tõid mulle veel scrambled eggs'i ja röstsaia, et ma ikka sööks midagi - nu niii armsad!! :)

Sõingi ära ja siis ülejäänu aja ainult magasin kuniks öösel iga 15min tagant üles ärkasin, sest rõve olla - küll külm, siis jälle kuum. Enamus ajast oli lihtsalt sellised külmavärinad et pmst üle keha kramplikult värisesesin. Kirjutasin Gabrielile kui ka teisele Eesti tüdrukule Piretile, et kui nad hommikul ärkavad siis annaks teada, et tahan vist ikka minna sinna haiglasse kell oli nii u 03.45 :D.

Kannatasin siis veel nii, et üritasin end magama sundida ja otsida poosi kuidas valus ei oleks, aga tulutult - mõtlesin igast variante kuidas alla korrusele saada, et kas äratan kõrvaltoa tüdruku üles või siis, et lähen uksest välja ja siis hõikan turvat või et kuidas tega siia saada, sest kartsin, et ma ei jõua omal jalal trepist alla. Lõpuks võtsin end kokku ja ronisin alla - teisel öövalvuril oli kraadiklaasi kaa - 39,7 - otsustas, et ei hakka ootama, kuni kõik ärkavad, vaid organiseeris mulle takso et haiglasse läheksin ja Gabrieli äratas ka üles ja tema siis pidi minuga seal kohtuma.

Taksojuht sõitis nagu hulll - taksos oli 2 neiut kaa. Üks tuli veel minuga kiirabisse kaasa, sest Gabrieli ei olnud veel ajas kõik asjad ära, sest haiglas ei rääkinud keegi inglise keelt. Siis viidi mind juba sisse kus rääkisin mis viga ja blabla ja siis hakkas ootamine. Passisin seal üksi lihtsalt nuttes kuskil pingi peal - üksi kuskil portugalis, siukestes valudes, maaailma külm ja istumine või seismine olid nii piinarikkad. 

 Õnneks varsti juba tuli Gabriel kaa ja rahunesin maha, sest ei tundud end nii üksi ja abituna - siiski olin ikka õigel ajal õiges kohas ehk siis vahetused vahetavad nii, et päevane hakkab kell 8, aga öised olid juba enne 7 oma otsad kinni tõmmanud. Seega ma piinlesingi seal pingil üle tunni kuni palusin siis Gabrielil küsida, kas ma kuskile pikali ei saa minna, sest lihtsalt ei suuda olla nii.

Lõpuks kunagi sain doktori juurde - ainuke kes üldse seal haiglas inglise keelt valdas vist. Täiega tore naine, rääkis et käis kaa Eestis paar aastat tagasi (näitas mulle isegi pilti - ma mingi kõrval suremas seal :DDD). Muidu oli hullult pahane, et keegi mulle mingit palavikualandajat ei andnud, vaid ma niisama passisin seal enne. Vaatas siit-sealt, edasi torgiti uuriti, tehti röntgen jne.

Kokku ma ei tea mitu pakki vedelikke mulle sealt kanüülist sisse tilgutati, aga lõpuks oli päris hea olla juba. Umbes kella 12-1 paiku sain siis lõpuks välja - diagnoosiga: põletik neerudes ja kuseteede süsteemis. FUN!

 Tulemiks sai minust narkomaan - 2 erinevat antibiootikumi 1xpäevas, 1000mg paracetamoli 3xpäevas ja 600mg ibuprofeni 3xpäevas, imeline.

Ja minu Erasmuse welcome week ja partyd said canceli :((

Kuna siin kiskus nii pikaks ära siis üritan millalgi põnevamast ka rääkida kui juba rohkem liikvel olen :P

musid, paid

Rännak Portugali

Hei-hei kallid, loodan et olete nüüd kõik õnnelikud! Üritan siin aegajalt teid siis kursis hoida sellega, mis toimub ja kuda läheb mul. Alustan siis oma pikast tripist sinna.

Need armsad üllatasid mind hommikul lennujaamas :)

Nii minu teekond Covilhässe nägi siis ette nii: Lennukitega Tallinn-Riia; Riia - Hamburg; Hamburg-Lissabon - koos väikeste vahedega kokku ligi 12h ja siis lisaks rong Lissabon-Covilha veel 4h ja väike autosõit residentsi ja kohal olin nii kella 23paiku.

Hommikused 2 lendu Airbalticuga läksid väga kähku - esimese ajal olin lihtsalt unine, kuulasin mussi ja ei teinud väga midagi. Teise ajal lugesin terve teepeale kaasaostetud Cosmopolitani läbi (kõik artiklid reaalselt) :D.

Jõudsin hamburgi ei saanud midagi aru, lennujaam suur ja kõikide ekskalaatorite ees mingi lollakad postid, et inimesed kohvrikärudega ja vankritega üles ei üritaks minna, aga pmst nii halvasti paigutatud, et ega kohvriga ka ikka ei saa eriti - lennujaamas??

Igatahes tsillisin seal sõin veits mingid hästi välja nägevat aga kaugeltki mitte nii hästi maitsvat sööki, hiljem sain teada et üleval oli mcdonalds kaa :(. Aega oli palju ja mäkis alati free wifi, siis tellisin endale gigantse latte ja veetsin ülejäänud aja seal.

Riia-Hamburg : See lennuk oli niiii pisuke

Lissaboni lennule minnes olin õnnelik, et sain lõpuks aknaääres istuda. kõrval oli kaa kaks pliksi, mõtlesin, et ah mis seal ikka - kuigi ryanairis ikka palju kitsam kui airbalticus, aga siis enne lendu, avastasid kõik, et tegelikult lennukis sitaks vabu kohti ja pliksid läksid minema, sest said mõlemad endale 3kohase lebo nagu jäi minule jehuuuu.Natuke klõpsisin pilte ja suure osa lennust magasin.

Hea soe pikutada

Tegelt veits tüdinenud selfi üle 10h lendamist möödas

Seal üleval on ilm alati ilus :P

Siis sain aru, et oleme jõudnud Portugali kohale kui maa kõrval hakkas jooksma
lõppematult pikk ja niii sirge(!!!) veepiir

See siin peaks olema see koht kuhu issi käskis mul raudselt minna -
Augustis sai Norras Nordkappis mandri serval käidud - seekord
vaatame teise tipu ka üle :)

Pildil ei ole vast nii hästi näha, aga peaaegu kõik
Portugali majad on samasugused - punane katus
ja ise valged

Sild nii pikk, et ei mahtunud pildile :D

Esimene pilt peale Lissaboni lennujaamast väljumist! OLEN PEAAEGU KOHAL.
Ilus ilm, palmid kõik mida sai oodatud :P

Nii peale seda pilti olin jehuuuuuuuuu lõpuks Portugaaal, ilm oli superilus ja võrreldes hommikuse -8C Eestis soee ja mõnsu. Aga siis avastasin, et appi mul 20minti rongini, sest lend saabus hiljem kui pidi. Ideepoolest oleksin jõudnud, aga pidin rongijaama jõudma metrooga ja seal ostma masinast pileti et väravatest läbi saada, aga seal oli mingi maailma kokkutulek. 4 masinat ja megapalju inimesi ja seega ma passisin seal kurvalt vahtides oma kella kuidas ma rongist maha jään. Mul läks küll ostmine mingi 10sek. Ma ei saa aru, mis need teised seal nii kaua tegid. Ma ju tegin seda esimest korda - samas mul oli väga kaua aega selleks, et masinate kohal olevat õpetust lugeda, haha:D
Peale väravaid olin nii segaduses, sest ma teadsin ainult mis peatusesse ma jõudma pean, aga mis metroo number või suuna nimi polnud õrna aimu kaa. Lõpuks kuskil peatusest eemal nägin mingit infotahvlitja selgus, et St.Sebastian suunal olev (mille juures ma juhuslikult olingi seisnud) oligi õige ja kohe see juba tuligi :P

Metroost maha tulles olin jälle megasegaduses, mis nüüd, kuhu minna. Nägin kuskil üleval rongi silti, mõtlesin et järgin seda, leidisn ülevalt mingi putka ootasin jälle megakaua järjekorras ja siis selgus, et ei sealt ei saa sinna pileteid. Tüübi inglise keel polnud kaa väga arusaadav seega veetsin veel 5 minutit mingid kaugliinide putkat otsides, teadmata kuidas see üldse Portugali keeles olla võib :D
Lõpuks leidsin putka ja sain teada, et järgmine rong Covilhasse läheb 19.24 (kell oli ~16.50 tol hetkel). Õnneks oli täpselt üle tee suur kaubanduskeskus kus oma aega sisustasin.
Kõik wifi on igalpool lukus ja lahtistes mingi 1pulk ja ei ühenda ära - seega alustasin sellest, et kuna ma nagunii seda vajan, siis läksin Vodafone'i ja tegin endale portugali numbri - nüüd sellst 5 päeva möödas ja juba sain aru kuidas mulle kõige sitem pakett pähe määriti :D Aga see-selleks homme peaksin oma erasmuse SIM'i saama.
Peale seda avastasin, et üleval korrusel on Wok to Walk juhuuuu, mugisin nuudleid nomnomnom ja tsillisin netis ja lõin aega surnuks. Tegelikult oleks olnud paljugi ringi vaadata, aga mu 20kg kohvri ja 10kg kotiga liiklemine oli vägagi raskendatud. :(
Siis juba oligi enamvähem aeg minna rongi peale, jooksin veel alt The Body Shopist läbi, et podisoppa neiud ka rõõmsaks teha ja ikka üle vaadata, mis need Portugalis siin teevad, aga pood oli nii väike, et ma oma kohvriga uksest sisse ei mahtunudki ja seega sain ainult kähku sisse joosta ja oma näopesu svammi ja pesukindad osta, mis Eestist unustasin :D
Nii ja siis saigi rongijaama mindud ja seee on nii äge, mulle hullult meedib :D

Lissaboni rongijaaam - megavinge mu meelest

Rong tuligi õige pea ja see oli muidugi mingi kõrgendatud ja kui ma oleks ise sellega pidanud jätkama, siis ma poleks vist uste sulgemise ajaks oma kohvrit üles saanudki, aga õnneks üks viisakas härra tõstis mu kohvri peale:)
Rongi jõudes hakkas mu külg valutama ja väga raske oli see 4h üle elada, iga asend oli häiriv. Tegin sel ajal lõpuks oma Erasmuse Language Assessmenti ära ja passisin niisama, lõpus ei suutnud enam paigal olla - lõpuks oli ikka kopp ees päev otsa istumisest.
Siis jõudsin Covilhasse, mu mentor Sara oli mul vastas koos sõbraga, kes meid autoga residentsi sõidutas, tegin check-ini, tehti väike tuur ja selgitati reegleid ja siis sättisin tuppa ja läksin magama ära.


Olge musid,

Jaanabanaana