Parim algus üldse

Saukisauu

Ma ei mäletagi enam väga millest kõigest olen tahtnud kirjutada, aga räägin siis minu "imelisest" algusest. (sorri, päris pikaks venis)

Vist mainisin eelmises kaa, et rongis sõites lõi mulle külge lihasvalu? Igatahes esimene öö möödus nii, et ärkasin kella 3 paiku üles ja ei suuda kuidagi olla - vot niiiiii valus olla. Hoidsin oma küljest kinni ja roomasin receptioni, et öövalvurilt küsida kas tal juhtumisi valuvaigistit pole, või kahte. Andis kohe kolm, sest nägi mu näost, et olen ikka väga valudes ja luges sõnad peale, et 3. võtan ikka alles hommikul, et ei laksi kõike korraga sisse. OK, sai nii tehtud, ja varsti jäingi magama. 

Hommikul tsipa oli selline ära tõmmatud lihase tunne, aga siiski tundsin end üpris inimesena. Sain hommikul kokku ühe teise mentori Gabrieliga, kes enda hoolealused kooli pidi viima. Läksin siis kaasa. Tema erasmused olid siis kari türklasi - 3 tüdrukut ja 2 poissi - minu essad sõbrad siin jee.

Käisime koolis check-in'imas et oleme edukalt kohale jõudnud ja ametlikult allkirjad alla pannud. Peale seda trippisime poes kust sain valuvaigisti plaastrid! Õhtul veel läksime pitsat sööma ja leppisime kokku, et laupäeva hommikul läheme koos Gabrieliga kõik Covilhat explorima!

Hommikul ärgates tundsin end aga päris halvasti, valu oli kõva ja külmavärinad - ütlesin siis teistele, et ma ei tunne end hästi, et kuskile minna. Päeva jooksul tundsin kuidas palavik tõusis. Küsisin enda mentorilt Saralt kraadiklaasi, see kohe paanikas, et vaja haiglasse minna - ma jälle ajasin vastu, et mis seal ikka natuke  tõbine, et söön valuvaigistit ja magan palaviku välja, et küll üle läheb. Kahjuks läks ainult koguaeg rõvedamaks ja rõvedamaks :(.

Õhtul millalgi magasin ja siis oli koputus uksel - türklased ja turvakutt. 

Tulid küsima kuidas mul on, tõid veel paracetamoli, käskisid ikka magada ja teed juua ja õiendasid, et ma ikka sööks midagi ja miks mul jalanõusi jalas pole. Natukese aja pärast ilmusid tüdrukud uuesti ukse taha ja tõid mulle veel scrambled eggs'i ja röstsaia, et ma ikka sööks midagi - nu niii armsad!! :)

Sõingi ära ja siis ülejäänu aja ainult magasin kuniks öösel iga 15min tagant üles ärkasin, sest rõve olla - küll külm, siis jälle kuum. Enamus ajast oli lihtsalt sellised külmavärinad et pmst üle keha kramplikult värisesesin. Kirjutasin Gabrielile kui ka teisele Eesti tüdrukule Piretile, et kui nad hommikul ärkavad siis annaks teada, et tahan vist ikka minna sinna haiglasse kell oli nii u 03.45 :D.

Kannatasin siis veel nii, et üritasin end magama sundida ja otsida poosi kuidas valus ei oleks, aga tulutult - mõtlesin igast variante kuidas alla korrusele saada, et kas äratan kõrvaltoa tüdruku üles või siis, et lähen uksest välja ja siis hõikan turvat või et kuidas tega siia saada, sest kartsin, et ma ei jõua omal jalal trepist alla. Lõpuks võtsin end kokku ja ronisin alla - teisel öövalvuril oli kraadiklaasi kaa - 39,7 - otsustas, et ei hakka ootama, kuni kõik ärkavad, vaid organiseeris mulle takso et haiglasse läheksin ja Gabrieli äratas ka üles ja tema siis pidi minuga seal kohtuma.

Taksojuht sõitis nagu hulll - taksos oli 2 neiut kaa. Üks tuli veel minuga kiirabisse kaasa, sest Gabrieli ei olnud veel ajas kõik asjad ära, sest haiglas ei rääkinud keegi inglise keelt. Siis viidi mind juba sisse kus rääkisin mis viga ja blabla ja siis hakkas ootamine. Passisin seal üksi lihtsalt nuttes kuskil pingi peal - üksi kuskil portugalis, siukestes valudes, maaailma külm ja istumine või seismine olid nii piinarikkad. 

 Õnneks varsti juba tuli Gabriel kaa ja rahunesin maha, sest ei tundud end nii üksi ja abituna - siiski olin ikka õigel ajal õiges kohas ehk siis vahetused vahetavad nii, et päevane hakkab kell 8, aga öised olid juba enne 7 oma otsad kinni tõmmanud. Seega ma piinlesingi seal pingil üle tunni kuni palusin siis Gabrielil küsida, kas ma kuskile pikali ei saa minna, sest lihtsalt ei suuda olla nii.

Lõpuks kunagi sain doktori juurde - ainuke kes üldse seal haiglas inglise keelt valdas vist. Täiega tore naine, rääkis et käis kaa Eestis paar aastat tagasi (näitas mulle isegi pilti - ma mingi kõrval suremas seal :DDD). Muidu oli hullult pahane, et keegi mulle mingit palavikualandajat ei andnud, vaid ma niisama passisin seal enne. Vaatas siit-sealt, edasi torgiti uuriti, tehti röntgen jne.

Kokku ma ei tea mitu pakki vedelikke mulle sealt kanüülist sisse tilgutati, aga lõpuks oli päris hea olla juba. Umbes kella 12-1 paiku sain siis lõpuks välja - diagnoosiga: põletik neerudes ja kuseteede süsteemis. FUN!

 Tulemiks sai minust narkomaan - 2 erinevat antibiootikumi 1xpäevas, 1000mg paracetamoli 3xpäevas ja 600mg ibuprofeni 3xpäevas, imeline.

Ja minu Erasmuse welcome week ja partyd said canceli :((

Kuna siin kiskus nii pikaks ära siis üritan millalgi põnevamast ka rääkida kui juba rohkem liikvel olen :P

musid, paid